The beginning of an adventure- PCT!

 Tsau Kadi!

Kadi, we have a dream. 

But all the 5 people who are hopefully reading it, do you like to walk? But to hike? Camp? Campfires? Simple life? Being dirty? Mountains? New experiences?  -Yes please!

First time when I heard about it, was I think February 2020, when I was scrolling in youtube, I think looking into some kind of hiking stuff, no idea why or what at the moment. I remember I had a revolutionary idea about YFU Estonia natureprogram the same day. :D

But then I found Dixie or it was the crazy family at first "Fight together" from youtube hiking some looOOong distances...

I never have had the need to go to USA, never thought I'd go there just for city seeing, it just never was one of my travel destinations. But never had I thought going hiking there. Now I do.

PCT (Pacific Crest Trail) is a long distance hiking trail that lies on the west side of USA. Is 4270km (2653 miles) long and runs from Mexico border to Canadian border, it takes approximately 4-5 months to accomplish it. And I will to hike it with my sister Kadi!

Letz do it!

12.12.15 Viimane päev Derbys

Väike Keidi suures linnas 
on kadunud Keidi.

Väike Keidi Suures metsas
mitte nii kadunud.

Aga ongi käes viimane päev täna küll tuulises ja hallis Derbys, mis on rohkem kui ühe kuuga mugavaks juba muutunud. Eile õhtul käisime viimast korda veel õhtul tööl ja päeval viisime oma praxi juhendajatele teed ja tassikese. Tegime veel viimaseid oste ja nautisime päikesepaistet. Meelu sai lõpuks ka oma English Breakfast'i. Õhtul tööl sukeldus Meelu ProKo (GoPro kaamera) šokolaadifondüüsse ja tegi lähivõtteid voolavast šoksist.

Mõtlen, et peaks kotti pakkima hakkama aga tegelikult aega veel ju on, buss tulen järgi alles kell 2:00 öösel. Keeraks õige tuttu ära. :)

Tegelikult tegime paar päeva tööd ka kontoris.

Ja muidugi poleerisime nuge ja kõikke muud.

Istusime kaljude äärtel ja nautsime loodust ka .

Ega peljanud midagi mis tundus keeruline, raske või võimatu. Ka kõik mäed said ületatud.

Suur linn vs imekaunis loodus, selfid lammastega. Spotlight'is on pildid! ;)

Seekord räägivad pildid. 

BIRMINGHAM

Ilm oli üli ilus. Meelika veetis paar päeva Londonis oma sõbranna pool ja taaskohtusime alles Birmingham'is.

Birminghami kutsekool.

Raamatupoooooood !!!!!!

ee, kirik.

:D :D :D

võidusõiduässad

Väga pikk maja ja Mrs. Grinch

Minu tuba

Looduslapsed said taas küngastele ja loodusesse!!!! Ehk siis ''The monster road'' aka ''Monsal track'' Peak District'is!

Hommik tundus suhteliselt nukker, sest olime mõlemad parajalt vässud ning vihma sadas. Aga 1,5h bussisõitu tegi imesid. Jõudes Bakewell'i leidsime kohe sildid sellele rajale, infokeskusest saime ka kaardi ja algas meie järjekordne rännak üle traatide ja läbi lammaste.

Üks on tõsi, et leida prügikasti siit kusagilt siis seda sa ei leia. Kunagi. not important at all.... well.

Igastahes, alustasime ilusti ikka mööda rada, sest seekord oli matkarada väga korralik tee. Tervenisti. Aga alati oli võimalus minna ka kõrvalteid ning teha off-road'i. Need vaated, igalpool ja kõik muu ilus mu ümber, uskumatu. I will be back!

 Lambad seisid mäe nõlval ja alla ei kukkunud... Nende tungival soovil tegime nendega ka selfisid. Samad lambakesed lubasid meil käija nende maal ja juhatasid meid otse teed mäest alla. Järsust. Otse jõkke. Ok, mitte päris. Taaskord pidime läbima okastega võsasid, mis meid paljaks röövida püüdsid ja kõik riided ka seljast tirida..... Teekond läbis ka hästi paljusid tunneleid ~300-500m.

Raja lõppu jõudsime alles pimedas ja olime keset mitte midagi, Tekkisid mõtted, et kuhu poole kodu jääb ja kuhu edasi. Viskasime siis mõelmad mõlemal pool teed pöidlad püsti- ainult telefonid meid valgustamas nagu helkurid. Ühel hetkel tõmbas üks auto kõrvale ja meid Chesterfield'i viis. Sealt saime õnnelikult bussi peale. Ja taaskord oli kodu nii hää koht, kuhu lõpuks jõuda ja sooja pugeda.

.

jahh, oli küll ;)

saab vaadet nautida.

kinni jäi.

Ühed lapsed laskusid köiega paaridena sillalt alla.

Meelika pimeduses.

See oli vist selle reisi viimane trip kuhugi väljapoole Derbyt, sest aeg hakkab siin kaunis kohas seekorraks läbi saama. Pühapäeva õhtul juba Tallinnas! ;)

PiduPiduPidu.... Mina kui voolava kulla turvamees!

Käib töö ja lõbu üheskoos, vähemalt minu töö on hetkel just selline!

Eestlased = harjunud koguaeg töötama onju. See on ka minul ning Meelikal veres....Nimelt kui oleme õhtul mingi kella 01:00 töötanud siis ei lubata meid siin hommikul kella 12:00 tööle, sest peame puhkama.

Aga eile olin ikkagi salaja hommikul kella 9:00-14:30ni ja siis õhtul 19:00-03:50 sain tuttu. wuupwuuup.
Panen ka pilte tollest üritusest ja kirjutan juurde selgitused, niiviisi lihtsam. ;)

Nüüd töötame jõulupidude korraldajate käe all. St saame proovida hästi palju erinevaid asju. On võimalus minna juba päeval seda peoruumi ettevalmistama, mida oleme teinud mitu korda. Või siis õhtul ja olla peo toimumise juures ja seal aidata.
Hetkel mis teinud oleme siis: toitu 700 inimesele taldrikule pannud, ettekandja- terve õhtu jooksed laudade vahelt ja viid õiged söögid õigesse lauda, šokolaadifondüü turvamine, puhastamine ja lakkumine, baaris olemine, suupistete jagamine rahvamassis, ühe kasti sees olemine ja palli mängida või parte püüda, ning kõige lõpuks ka laudade nõudest, klaasidest, pudelidest ja kõigest muust tühjaks tassimine. mmm, hetkel rohkem ei meenu.


Iga õhtu saabuvad pidulised kella 18:30st ja tulevad majja. Seejärel kui nad teineteisega sotsialiseeruvad jagame meie suupisteid. Kella kaheksast kutsutakse rahvas söögisaali, selleks teevad suured turvamehed kaks pauku ja palju läikivaid helbeid lendab ja rahvas on leilis. Siis oodatakse kuni kõik maha istuvad. Ühes lauas on 10-18inimest. Seejärel küsime oma laudkonnalt, ega kellelgi mingeid allergiaid ei ole ning mida nad süüa soovivad. Siis seisame niisama ja ootame õiget hetke, et toite tooma hakata ning oleme valmis vastama külastajate soovidele, nt tuua neile vett või plaastrit. Algab 1. show, kui lõppeb tuleb eelroog. Peale eelrooga koristame lauad ja samal ajal toome ka pearoa. Siis tuleb show ja toome magustoidu/juustuvaliku. Taas show aeg. Kell ~22:00 on muusika ja tantsusammude kord ja kõik see mees läheb tantsulavale või kes baaridesse või miniautodega sõitma või kasiinosse, sest  see on ju MANHATTAN, kus miski pole võimatu! Ning muidugi laulab ju Maroon5 ühe tempoka looga, mis tõmbab kõik tantsule! Igaõhtune playlist on sama....
Sel hetkel lähen mina šokolaadipurskaevu juurde ning üritan seda puhta ja elusana hoida ning vajadusel teda toita. Kella 23:15 pannakse šoksipurskaev kinni.
Aga süüa pakutakse vahepeal veel.... Kuidas oleks eriti varajase hommikusöögiga? Milleks on kahe saia vahele pandud ketšup ja hunnik liha, juust vist ka. Kella 01:00ks peaksid peolised end kokkutõmbama ja lahkuma. Siis hakkame meie koristama seda, mis siiani veel tegemata.


Olen leidnud omale hea graafiku kuidas ja mida teen, nimelt kuna meie teeme Meelikaga seda vabatahtlikult siis saame ise valida mida ja millal teeme. Nt mina alustan kella 19:00 ning kella 22ni kanname toite ette ja viime laudu tühjaks. Aga selleks kõigeks on ka suur süsteem ja lauad on gruppide vahel ära jagatud, et kõik ikka toimiks ja 750 inimest söönuks saaks. Samuti peab tegema kindlaks, kes mis toitu tellis, sest iga toidukorra ajal sai valida kahe roa vahel. It's complicated!

Kui esimesel päeval panin ma täie hooga taldiku äärega ühele naisele pähe siis nüüdseks saan ma päris hästi hakkama ning tühjad pudelid kukuvad mu kandiku pealt maha alles köögis...

Viimane kord kui šokolaadifondüüs oli täiesti hull! Terve aeg oli rahvamass peal ning laud ujus šokolaadist. Ma lihtsalt ei jõudnud nii kiiresti puhastada kui uued (enamasti) purjus inimesed juba platsis olid. Jube kiiresti söödi ka esimene ports vahukomme, maasikaid ja minidounat'se ära. Muidu pakume veel ka ananasse, iirisemassi ja vist kõik.



Kindlasti on üks mu suur soov minna põhja virmaliste otsingutele. Mäletan, kui väikse olin. See oli arvatavasti augustikuus kui mamma terve Naage küla üles ajas ning virmalisi vaatasime! :) Siit leiate midagi ilusat ja huvitavat neist:

http://www.skyscanner.net/news/6-best-places-see-northern-lights-winter-2015-2016?associateid=PCP_TRA_00137_00001&utm_source=outbrain&utm_medium=paid%2Bcontent%2Bpromotion&utm_campaign=uk-travel-pp&utm_content=native-6-best-places-see-northern-lights-winter-2015-2016&utm_term=4255953

Õppisin tegema salvakatest inglitiibu ''Angel Wings''

Selline nägi välja laud kooli restoranis korraldatud lõunasöök 58 inimesele.

Õpilased valmistasid ka ise magusat ja müüsid neid seal.

Kooli õpperestorani köök klaasist seintega! Siit kus mina pilti tegin oli juba restorani ja külasliste ala.

Add caption

Esimesed saabujad oli pensionärid, kes olis ka kõige viimased lahkujad. Resto oli muidu rahvast täis sel lõunal.

See on lõunasööögi üks eelroogade valikust!

Lõunasöögi üks pearoogade valikust.

Koka kohver, kus leidus kõik vajalik! ;) 

Lõunasöögi üks magustoitudest.

PS! NEED PILDID EI OLE KUIDAGI SEOTUD NENDE ÜRITUSTEGA MIS ROUNDHOUSE'IS TOIMUVAD ! ;)

Mul oli misoon...... Nimega Archie! +pildid

Taaskord pean tõdema, et väga tihti on teekond palju ilusam kui sihtpunkt ise. Tänase päeva sihtpunkt oli siis Manchester.

Teekond Manchesteri läheb läbi Peak District’i, mis teeb Inglismaast minu jaoks ilusaima riigi kus käinud olen. Siin on mäed/nõlvad, lambad ja rohelus, palju loodust ja need ilusad majad oma aedadega.

Esimene peatus peale Derby’t oli Belper. Kus pidi üle jõe sõitma. Aga teate kui ilus võib olla Inglimaal üle jõe bussiga sõitmine? Täiega! Kahju, et ma ei oska seda pilti mis avanes oma peast kuidagi siia samma ekraanile manada... See super ilus ja minu peas olev pilt on selline, et me sõidame väikesel kahesuunalisel teel. Mõlemal pool ei ole miskit peale üksikute majade või pisikeste külade. On ainult nõlvad ja nõlvade peal on kiviaiad, mis tekitavad selged piirid. Aga nõlvu ja ’’mägesid’’ näeb hästi kaugele ja pikalt igas suunas. Vahepeal on nendel rohelistel väljadel ka valged täpid. Need on lambad. Ja neid on siin päris palju. Teinekord on nad lehmad.

Siis tuli Bakewell. Kuhu ka ise tahan veel jõuda, ehk juba homme. ;) Sealt täna läbi sõites nägin hästi palju väikeseid intependent poode, ka Bakewell’i bookshop. Pisike linn ise oli täis uhkeid telliskivi maju, mis on tihedalt teineteise kõrval.  Aga tee läbi linna oli hästi käänuline, ülesmäge ja siis taas kord alla.

Kuna on pühapäev, ilm päikeseline ja väheste pilvedega siis bussi peale tuli peale ka spordiriietuses matkajaid, kes läksid Peak District’i matkaradadele.

Ashword. Sealt linnast välja sõites sõitsime päris pikalt justkui mingis tunnelis, sest mõlemal pool teed oli järsk tõus ülespoole, niiet bussi aknast välja vaadates oli näha vaid nõlva ja puid.

Buxton, see on Peak Districti teine serv juba. Ning kõige suurem ilu on mööda saamas. Taas ümbitsesid meid lauged tõusud kaugusesse ja kõik hästi ilus, mitte unustada ka lambaid.

Bussiliin millega sõidan on läbib kõik pisemad kohad, mis tee peale jäävad. Vahepeal keerab täiesti teisele poole meie lõppsihtpunktist. Seda juhtus tegelikult peaaegu igakord, kui nägin silti Manchester siis buss tegi teisele poole pöörde hoopis.....

Äge oli ka see, et poole tee peal vahetus bussijuht ja see, kes lahkus soovis meile kõigile üle bussi head reisi, naeratas ja lehvitas. Eestis pole ma sellist viisakust/seltsimehelikkust veel bussijuhtidelt kohanud. Samuti tagasisõidul toimus bussijuhtide vahetus ja viibati ja sooviti head õhtut!! :)

Manchester ise oli on suuuuur linn suurte majadega. Ma ise poleks muidu  Manchesteri läinud aga mul oli misioon!     Nimelt Kiku rääkis mulle imevõrratus jäätiseshake kohvikust nagu Archie. Ooo jaaa. Sealt saab tellida jäätiseshake mis tahes tuntud šokolaadiga- oreo, reese, milkyway, bounty, kinderbueno jnejne. Ja see käik sinna oli seda igati väärt! Ma proovisin siis seda reese’i šokolaadiga. Seal pm on terve sein täis erinevaid šokolaadibatoone, mis ootavad kellegi kokteili sisse saamist!! :D

Suurtes kaubamajades on siin sellised kastid, millel on mitu kambrit. Kambikesel on lukk ees ja kui su telefoniaku peaks olema tühi või väga nibinnabin siis saab oma telo sinna kambrikesse luku taha tasuta laadima panna.

Linnas oli tegelikult väga palju väääga huvitavaid pooode, meenutas nagu Tšiili pilapala turge aga korralikumad. Kus müüakse erinevaid neete, rõngaid, hipi ja hobo riideid, vinüüle, tätoveeritakse, koduseepe, kommipoed ja siis oli kohvik kus said tellida gigantseid šokolaadi koogiga üleküllatud kakaod või kausitäis krõbinaid piimaga. Krõbinasorte oli seal üle 20me vähemalt!

Pildid lisan siis kui koju jõuan, hetkel sõidan bussiga tagasi kodu poole ;)

Nüüd mõeldes tripile Manchesteri siis jalutada ringi on seal lõputult. Sest tegu on suure linnaga ja iga nurga peal leidub midagi huvitavat kuhu tahaks sisse hüpata ja uurida. Aga need avastamata nurgatagused jäävad siis järgmiseks korraks! ;)

MISSION COMPLETED 

Kõikidest neist tehakse jätsikokse !

Ja siin on Archie vol2 ! Mõnekümne meetri tagant tuli ka teine Archi vastu.

Princess street 

Black Milk Cereal Dive See on see pisike kohvik, kus sai valida hommikuhelveste mixi ja piima peale. Lisada saaks ka erinevaid šokolaade muidugi ja piimad on ka erinevad. Kas siis tavaline, kakaopiim või vanilje oli ka vast ;) Ja seal olid veel ülivinged SUUURED kakaod!!!!!

Those are not candy jars.....

Ohhh ja vaadake kuidas loodus linnu ja muid asju enda sisse/alla kasvatab:
 http://brightside.me/article/20-photos-which-show-how-nature-can-defeat-civilization-41255/