Im now your little teenager sister who you have to pick up from police station .

Holalallalaaa, olen elus !
       KOOL
   Koolis olen käinud nüüd juba 2 nädalat. Jeps, ma kannan koolivormi milleks on hallikas ja tumesinises toonis seelik, särk, kampsu, lips, SUURED põlvikud ja all võib kanda ka musti sukke ja jalas peavad olema musta värvi ilma paelteta jalatsid, mis ei tohi välja näha, kui tennised. Igastahes esimene nädal käisin ma valgete paeltega tennistega ja igakord, kui inspektorit(kontrollib, et kõik õigesti riietuksid, hilinejatele paeb päevikusse templeid ja on niisama kuri inimene) läheduses liikumas nägin peitsin jalad koti alla. Nüüdseks on mul olemas õiged koolijalatsid, mis maksid ikka pääääris korralikult ! Vorm on meil ka kehalises, aga seda pole ma veel kordagi kaasa teinud, kuna mul on liiga pikad jalad ja käed.... It means that see koolivormipood peab mulle ekstra pikkade varrukatega pusa õmblema.
   Kooli minnes võtab koolibuss mu kodutänava nurga pealt peale ja viib mu siis kooli, MUGAV. Tunnid on 90minutilised, paar tundi ka 45minutilised. Ja me oleme kõik tunnid ühes klassis, õpetajad tulevad meie juurde, mitte meie ei lähe õpetajate juurde.... Aga seda ei oskagi ma öelda kas tunnikord on rangem või mitte. Kuna siin õpilased peavad küsima, kas nad võivad wc-sse minna, või korraks klassist lahkudes küsivad nad ka alati luba. Aga tundides on tõesti päris palju omavahel jutustamist aga ma ei saa aru, kas jutt käib tunni teema kohta või on see niisama lobisemine. Ainuke tund, kus ma midagi natukene arugi saan on geomeetria, nad õpivad seal alles siinuseid ja tangenseid ja ma tunnen end nii geeniusena kui lahendan pinginaabri töövihikust ülesandeid tema eest. Mata on ka suht tuttav, aga nad lahendavad seda ruutvõrrandit ja parabooli kuidagi täiesti teistmoodi, ülejäänutes tundides on väga raske silmi lahti hoida. Kui silmade lahti hoidmine eriti suuri raskusi hakkab tegema, kirjutan ma kõik, mis tahvlile näidatakse omale vihikusse- võibolla kunagi saan ka aru millest ma kirjutasin.
  Aaaajaaaa, esimesel päeval ei saanud ma  30minutit arugi mis tund toimub. Aga siis kirjutati mulle tunniplaan vihikusse ning asi muutus selgemaks.
   Koolis süüüa ei anta, on olemas küll mingi puhvet, kus müüakse suurel hulgal küpsiseid, juua ja šokolaade, seal on ka mingid burgerimoodi [sändvitšid] mille vahel on ainult juustuviil ja sink- not really good. Aga väga paljud õpilased võtavad väikeste kastidega šokolaade või vahvleid kaasa ja müüvad neid siis meile, meie klassis on ka üks burksimüüja. :)

Peale kooli olen siiamaani igapäev käinud Concepcionis(suurem linn San Pedro kõrval, u.nagu lasnast linna)  Olen pidanud täiega pabereid ajama ja vormi koostisosi otsima. Ühel neist päevadest mil ma ei läinud linna oma õega vaid klassikaaslasega õnnestus mul ka politseijaoskonnas käija... Nagu politseis öeldi oli juhtunud nii, et kui ostsime tänavalt friikaid ja empanadasi oli keegi mu telefoni ära varastanud, mis oli mu seljakotis! Aga superman oli varga kinni püüdnud ja mu telo politseisse viinud ja siis hakkas politsei telefoni omanikku otsima ning kõiki numbreid läbi helistama. Seal hulgas õnnestus neil kätte saada ka minu YFU tugisik.... Oiiii, vot siis läks draamaks, kuna mina ise ei teadnudki, et mul telo läinud. Keegi ei teadnud kuidas mind kätte saada. Yfu esindaja oli helistanud mu õele, kes oli kinos ja sai kõigest 10minutit filmi vaadata, kui juba pidi jaoskonnda tulema ja vaatama mis toimub... Selleks ajaks olime meie mu telefoni juba kätte saanud ja paberid korda ajanud. Igastahes kõik olid väga segaduses ja igastasju juhtus veel aga mul ei õnnestu seda kõike korralikus eestikeeles siia kirja panna. Lõpp oli ikka hea kuna sain mobla kätte ja kõik sai korda.
  Bussigs sõites pean igakord maksma 420peesot mis on umbes 0.70eurot, mis on väga nõme. Lehvitad ja see bussimoodiasi peatub. Bussid on nagu marsad ainult et palju logumad ja kahtlased, tolid on mugava kujuga. Kõik inimesed kes tahavad võetakse peale, vht pole kui täis buss ka on.

SÖÖÖK
Yeeeah, söök ei olegi väga palju erinev kui eesti oma. Minu pere toitub supppertervislikult! Sügavkülmast leiab siin alati külmutatud juurvilju/köögivilju, pitsasid või friikaid külmkapist ei leia. Papas Fritaseid teevad nad ise, hakivad kartulid friikateks ja küpsetavad neid siis rohkes õlis- nagu hessis. Maitsevad superhästi! Empanadad !!!!
   Kooli võtan ma toidu kaasa. Õunu või küpsiseid, algul tehti mulle ka võisaia mingite asjadega kaasa, aga neid ei söönud ma kunagi ja andsin teistele näljastele lastele enda ümber. Ajajaaa, ükskõik, kes midagi inimeste keskel sööma hakkab süüakse see tema käest ära aga sest pole midagi kuna mina söön kõigi teiste toidud ära- selle nimi on lunchboxide exchange. :)

Vahetunndidel olen tavaliselt parallelklassiga väljas. Ja kooli on ümbritsetud aiaga ja välja saab varem ainult siis, kui lapsevanem tuleb kooli aia taha vastu.

Muidugi kõik kallistavad ja musitavad üksteist hästi palju, ja minu juuksed on ka neile kui vaatamisväärsused. Kuna siin on tõesti kõigil piiikad , musta värvi juuksed !

Aaaa jaa täiesti tavaline on see, kui kutsutakse oma isad/emad kella poole ühe aeg öösel autoga endale järgi, ja siis üritavad kõik end sinna ühe auto peale pressida. Ning siis hakkab see auto mööda linna ringi tiirutama, et kõik ükshaaval kodu ukse ette viia.

Päris palju aega viibin ma ka omaealiste tuttavate juures ja üks öö kella 3aeg, kui hakkasime inimesi autoga koju viima, nägin ma kohaliku Tšiili strangerit- ma ei tea kas nägin õigesti või tõesti kandis see mees sellist röövlilekohast musta suusamaski peas, musta nahktagi ja käsi oli põues...)))) Ja siis me ootasime, et see suusamaski mees meist kaugele läheks, ning siis see kelle me seal maha pidime panema koguni jooksis oma väravast sissse kuni kodu ukseni. Creepy.

Siis üks päev üritasin olla tubli ning ise Concepcioni sõita.. yeaaah, ega midagi eriti head sellest välja ei tulnud. Esiteks läksin ma vale bussi peale mis sõitis ülisuure ringiga kusagilt kolkaküla asulast läbi. Ning siis läks see veel mööda täiesti teist tänavat, kui kõik teised bussid.....

Muidu jahh, ilmad lähevad siis järjest soojemaks, suvi tuleb lähemale. Klassis vaikselt haudume juba nendes koolivormides. Kolmapäeval meil kooli pole kuna on mingi usupüha, mida meie kool küll ei tähista aga vaba päeva saame ikkagi. . :D Ja siiani on iga reede olnud koolis ColourDay, st maksad 300peesot ja võid kooli tulla mistahes riietuses ise tahad, aga kui ei maksa peab koolivormis olema.

küsige küsimusi siis tean millest kunagi hiljem veel kirjutan... Pildid tulevad millalgi hiljem.
Lõbus on  :))))))

Kodus :)

Laupäeva õhtul kohtusime siis oma peredega. Kõigile meile kolmele, kes tulid Concepcioni oldi suurte siltidega vastas, Väga armas oli . Õde näeb välja täpselt samasugune, kui pildil ja ema on supperäge ja energiline. See kõik on väga tore osa, aga siis bussijaamast välja sõites ja natuke maad edasi nägin ma, kuidas suure kiirusega auto sõitis otsa ratturile, kes napilt meie auto eest mööda sai....Polnud just eriti hea algus kogu selle asjale.

Siin on mul oma pisike tuba- voodi, tooli, seina sees oleva kapiga ja suure karuga. Nädala sees pidi tulema veel ka riiulid ja kardinad ja lambikuppel :). Korterist 11. korruselt on täiega ilus vaade. Esmaspäeval siis koolivormi vaatama vist ja teisipäeval vist kooli, kui selleks ajaks vormi kätte saab.  Ajajaaa, minu uksel on mu nimi peal ja toas on mul ära raamitud Arko pilt . :)))))

Tšiilis nüüüd !

Tallinn-Helsingi-Frankfurt-Sao Paulo-Santiago. Kõike pikem ots oli muidugi Sao Paulo-Santiago 11tundi ja 15min, suht karm. Aga sai ka see üle elatud, mis siis, et magada selle aja sees oli võimalik kõigest umbes 1 aega, kuna litsalt NII ebamugav oli kõik. Aga magamise aeg tekkis mul ka just siis, kui hakati hommikusööki pakkuma, millest me siis ilma jäime. Mina sain küll mugavalt akna all istuva Marleeni seljas lösutada, aga ikkagi.... Brasiiliasse ja Tšiili lennates olid SUURED lennukid, kus oli 3-4-3istekohta üks rida. 


Üle andide sõites, TÄITSA metsas , kui ilus see oli , nagu wooow ! Nii kõrged ja teravad mäetipud, täiega lund ja siis lampi saab lumi otsa ja on kõik väga liivane ja mingid üksikud majad tulevad ja siis hakkame meie oma HIIGLASLIKU lennukiga kuhugi mäeaheliku vahele maanduma!!! Vot täpselt selline tunne oligi, kuna ükshetk olid suured kõrged mäed ja teisel hetkel me juba maandusime.

Frankfurdi lennujaamas

Tšiili jõudes ja passpordi väravast välja minnes tõmmati mind ja Tiinat rajalt maha..... Kuna meil polnud mingisuguseid pabereid, nii me siis olime 1tund ja 30min seal väikeses politseid ja niisama lennujaama turvatöötajadest täis ruumis, kus kumbi osapool ei mõistnud teineteist. Nemad seal ei osanud inglise keelt mitte kohe üldse ja tegid meie üle nalja, ja eesti keel oli neile veel arusaamatum, nii tegime meie nende üle nalja. Igav ei hakanud.  :) Lõpuks olime andnud kõik andmed mis meil endast olid neile ja sõrmejälje ka veel lubati meil Tšiili siseneda. Läksime siis kohvritele järgi ja nägime, et need olid juba lindile maha tõstetud ja hakati kuhugi pärapõrgusse viima. Haarasime siis kähku oma kohvrid ja panime väljapääsu poole ajama. Kus YFUkad juba ootasid ja olid õnnelikult, et üldse üle saime.

Lennuk oli meil kahekordne, ja 3-4-3rida 

Läksime bussi peale ja hakkasime nende mägede poole vurama millest just üle olime sõitnud. Lumiste tippudeni küll ei jõudnud aga siiski bussiga seal mägede vahel üles-alla sõita oli äge. Jõudsime siis kohale, anti süüa, jagati ruumidesse, tegevused, väike linna peal tuulamine, söök, jutustamine.

Olmue in Chile, kus me ööbime. 

Ok, nüüd juba uus päev, kell on kuue aeg meil siin. Ja kõik on super ja ilus ja tore ja KEVAD. Õhk on natuke jäine aga samas päike paistab peale ja kõik on mõnusalt jahe.  Kevade lõhn on ka siin. ! :) Pilte panen millalgi teine kord, kui rohkem aega ja nett kiirem . :)

Langevarjuhüpe . :D

Eile 22.juuli.2012 käisin siis LANGEVARJUGA 4000m kõrguselt alla hüppamas. See oli lihtsalt SUPER, kõige hullem oli see, kui pidin lennuki äärel istuma ja vaatama enda ees laiuvat kõrgust maast...ja siis mind lükati ja ma lendasin, ILMA LANGEVARJUTA ! Suht julm oli vaadata ka enne mind läinud trikihüppajaid, kes tegid õhus kujundeid aga nad hüppasid ENNE mind ! Ja mõned enne rippusid lihtsalt ilma millegita lennuki küljes... ja siis lasid nad lahti ning ma nägin kuidas nad kukkusid lihtsalt maa poole ... ning mina olin järgmine !! Ja siis ma istusingi seal ääre peal ja nägin kuidas ka mina sealt kohe alla lendan. VOT SEE TUNNE OLI SEE KÕIGE PAREM ja õudsam. , aga siis peale 55sekundit vabalangemist , tuli lahti langevari ja kõik oli ILUS ja tore, aga mitte nii õudne. Maandumiseks pidin jalad ja varbad hästi kõrgele tõstma ja maandumise oli rahulik.. ja siis läksid kõrvad lahti, autššš, see oli valus. See on midagi, mida kavatsen ma tulevikus veel palju kordi teha ja soovitan seda kõigil kel natuke rohkem julgust on ! See on seda väärt ja palju rohkemgi veel .

Õnnelik maandumine .

Ülehomme juba minek ja pole veel mõelnudki mida kaasa võtta peale kommide ja Eesti mängukaartide... 

Soomes ka käidud

Sai nüüd siis ka Soomes viisa järgi käidud. Kas keegi teab kust saaks vahetada Tšiili peesosid ?

Koerus

SÜÜÜÜA SAAAAAB ! Hapu marjakook ja esimest korda õigesti tehtud pitsa tainas. Ja Liisa, kes EI VIITSINUD minna Austraaliasse. Tgelt jeps, olen nüüd ka Koeru jõudnud. Lehmad jõllitavad ja ronivad mäe otsa,  2meetrised mutid lebavad tee ääres, koerad jälitavad ja jõuluvanad võtavad õnnetuid linnlastest hääletajad peale - see ongi Koeru . :)
   6 päeva pärast minek. muhahahahaa .

Keidi on Kihnul

Jeps, täna ja üleüleüleeile ja mõnda aega veel veedan ma aega kihnu saarel. See on küll nii out sellest Tšiili teemast aga...möhh. Kihnus on meil suvelaager, ilm on ilus, päike paistab EESTI SUVI.
   Elo sai läbi juba mõned päevad tagasi, see oli super. Kõik mis enne oli selgusetu sai nüüd enamvähem selgemaks. Rahvas oli kõige toredam, mis olla sai ja süüa ning huvitavaid mänge yfukatel jätkub.. Elol räägiti veel viimaseid kindlustuspaberite juttu ja lennusõite jne... Tore oli.
   Ja nüüd olen Kihnu välja jõudnud, ning avastasin, et ainult 10 päeva on veel aega eestis olla ...