Samuti on seal pilte kõigest millest olen rääkinud ja rohkem veel!
COPY AND PASTE ME >>>>
pühapäev, 29. november 2015
Võtke aega veidi ringi vaadata ((PILDID))
Meeeeeeelu blogi , tehke lahti ja vaadake pilte! Seal on pilte ka roundhousist ürituse ajal, et kui ilus kõik on. Ning ka pilt raamatukogust kooli ajal aga milliseks muutub see peale tunde ja ööseks??? :)
Samuti on seal pilte kõigest millest olen rääkinud ja rohkem veel!
COPY AND PASTE ME >>>>
Samuti on seal pilte kõigest millest olen rääkinud ja rohkem veel!
COPY AND PASTE ME >>>>
Varbaid kokku mul on kümme ja sinul ka
Hommikul, kui ärkan, märkan ja tunnen, et mul ON kaks kannikat!!! Ausalt, täiesti olemas ja tundlikud. Nagu oleksin eile terve päeva tagumiku peal mäest alla lasknud..... Jalalihased on täiesti normaalseisus ja on valmis uuesti mägesid vallutama.
Aa ja need, mida eelmises blogipostituses vallutasime oli kõrguselt üle 500m, kõrgeim tipp 542m.
Nagu igalpool mujal maailmas, nii on ka siin igasugused fair'id populaarsed, näiteks nagu jõuluturud, vanakraamiturud ja vegani turg. Täna oli siis näiteks just nimelt see viimane, veganiturg. Sõin üle paari aasta taas KOTLETIGA BURXI !!!!! Aga muidugi oli see kotlett valmistatud mitte loomast.
Siin iseseisvalt majandades ja elades ja süüa tehes ja süües olen muutunud leidlikuks, kuidas vähese vaevaga head süüa teha. Olen avastanud enda jaoks päris palju köögivilju... või lihtsalt nende segusid kilepakendites. Ja neid on päris mugav ja kiire teha.
Aga siin on ka poundland ja Aldi ning see ei tähenda, et keidi nüüd tervislikult toitub ja on tubli ouuuhelllnooouu!!!!
Aa ja need, mida eelmises blogipostituses vallutasime oli kõrguselt üle 500m, kõrgeim tipp 542m.
Nagu igalpool mujal maailmas, nii on ka siin igasugused fair'id populaarsed, näiteks nagu jõuluturud, vanakraamiturud ja vegani turg. Täna oli siis näiteks just nimelt see viimane, veganiturg. Sõin üle paari aasta taas KOTLETIGA BURXI !!!!! Aga muidugi oli see kotlett valmistatud mitte loomast.
Siin iseseisvalt majandades ja elades ja süüa tehes ja süües olen muutunud leidlikuks, kuidas vähese vaevaga head süüa teha. Olen avastanud enda jaoks päris palju köögivilju... või lihtsalt nende segusid kilepakendites. Ja neid on päris mugav ja kiire teha.
Aga siin on ka poundland ja Aldi ning see ei tähenda, et keidi nüüd tervislikult toitub ja on tubli ouuuhelllnooouu!!!!
Täna oli täiesti lebo päev peale hommikul linna jalutamist. Aga tegelikult tahtsin öelda seda, et me sõidame nüüd Meelikaga YORKI, oleme seal kuni teisipäevani ja siis pajatan teile taas oma seiklustest teisel pool merd. ;)
Ning natsa siis ka tööpäevadest, hmm, töötasime arvutis 2 päeva... ! ! Ja tegime tähtsaid ning keerulisi asju. Poleerisime ka nuge ja taaskord klaase siis veel valmistasime õhtusepeo jaoks ruumi ette(katsime lauad, panime joogimenüüüd laudalele).
Lapsed on minu jaoks kaugele jäänud.
Jõuludeks kodus!
laupäev, 28. november 2015
Jutustaks seekord õnnelikest lammastest, eeslist ja rohelistest aasadest aka Matlock Bath
Alustaks tänast päeva sellest, et juba pikka aega oleme soovinud külastada PeakDistrict'i Meelikaga. Otsisime kohalikke, kes meid sinna viiksid ja näitaksid parimaid spot'te mida külastada, kirjutasin ka couchsurfingu lehele, et ehk keegi sealt sooviks meiega kaasa jalutada. Aga see kõik eelnev ebaõnnestus.
Seega istusime eile õhtul läpakates ja otsisime infot Peak District'i kohta ja lugesime erinevatest radadest. Kuni lõpuks leidisime ühe, mida avastama minna!
Otsustasime Matlock Bath'i kasuks. Siin on kaart Peak District'i alast ja kõikidest tema jalutuskäikudest: http://www.walkingenglishman.com/peakdistrictmap.htm
Otsustasime selle kasuks, sest saime aru kuidas sinna enam-vähem bussiga jõuda ning ei tundunud olevat ülemõistuse raske.
Õhtul ilmateadet vaadates tundus, et ilm läheb väga halvaks. Täna hommikul uudiseid vaadates olime ka kindlad, et vihma kätte me jääme terveks päevaks. Aga see meid ei heidutanud, sest rekreatsiooni korraldajad on tugevad nii vaimult kui füüsiliselt, ning ei ole halba ilma vaid halvad riided.
Aga kui hommikust sööma läksime paistis akna taga päike! Nojahh, siis tulid muidugi pilved ette.
Sõime oma helbed ja munad ära, lõuna pakkisime kasasa ja läksime bussijaama.
Mattlock Bath'i jõudes, avastasime, et tegu on ühe pisikese ja hästi armsa linnaga. Kus on palju independent poode, nt erinevad jäätisekohvikud, šokolaadipood, mänguruum ja muud armsad kohvikud, linna ääres jooksis ka jõgi, mille üle läks mitu silda. Mõnda aega jalutasime ringi, ja käisime üle sildade ja otsisime silte, mis juhataksid meid matkaraja algusesse, aga midagi eriti selget ei leidnud. Uurisime kohalikelt ning nad juhatasid meid ühe seikluse algusesse.
Kõndisime ikka kõrgemale ja kõrgemale, vaade läks järjest ilusamaks. Ronisime nii kalju äärde kui julgesime ja kõigutasime jalgu üle ääre ka ;). Ühel pool mäge nägime lihtsalt Matlock (see juba veidikene suurem, kui Matlock Bath) linna katuseid, tänavaid ja maju.
Siis märkasime kauguses ühe teise mäe otsas lossi, kuhu tingimatta jõuda tahtsime. Nii võtsime sihi otse selle peale. Kõndisime läbi ja üle ja alt ja ületasime kõik raskused, mis jäid meie ja selle lossi vahele, kuni lõpuks kohale jõudsime, et avastada tara selle ümber, ning käega seda katsuma ei saagi minna...
Aga see meid ei morjendanud mitte üks piisk. Sest teekond sinna oli nii hea seiklus. Tegime kaljuronimist üle pisikese kiviaia, ületasime okastraati selle peal vahepeal oma kanni puhates, kõndides otse läbi lammaste ja hobuste aedikute. Muidugi proovisime sisse murda ka ühte ehitusjärgus olevasse mahajäetud majasse aga leidsime, et vajadusel saame selle kõrval olevas puukuuris ööbida. Loss ise oli aga päris vinge arhitektuuriga, selline tume ja salapärane.
Seejärel leidsime väikese teerajakese, mis viis lossi taga/kõrval olevasse väiksesse külla, kus püüdsid kohe silma punane telefoniputka ja selle kõrval olev postkast ! Majad olid nii ilusad ja siis need lõpmatud põllud mägedel, täiesti muinasjutulised hoovid ja majad nende äärtes. Pildid on ka kindlasti neist all.
Siis hakkasime alla poole matkama, alla on palju keerulisem minna kui üles matkata, sest kontroll kaob mingi hetk jalgade üle ära... Aga veel ilusaid maju tuli tee peal ja 22% languses olev järsk ja kitsas mägi viis meid ilusa rohelise aasani. Kust pealt nägime teisel pool Matlock Bath'i olevat mäge ja seal peal laiguti rohelisi suuri alasid, kus õnnelikud lambad elasid. Ja sinna oli ka meil vaja minna!
Veidike aega poseerisime sellel ilusal rohelisel välul, taustaks Matlock Bath ja mägi, mida vallutama hakkasime ning jooooksime rohelisest välust alla.
Taas linna kärasse jõuda oli see kõik korraks natuke liiga vali. Mõnda aega otsisime kohta, kuidas seda teist mäge vallutama hakata. Kondasime üle ühe inimese koduaia ja hakkasin mööda tema tagaaias olevat treppi ülespoole ronima. Kui mind sealt alla kutsuti ja öeldi, et liiguksime natuke maad veel edasi ja otsiksime muu koha.. ok siis. Tehtud.
Leidisme siis ka veidi õigema koha, et ülestõusma hakata, akna peal ühed noored lehvitasid meile ja naeratasid meid nähes. Ning juba olimegi teel oma viimase vallutuse juures. Mis kulges alguses mööda ühest eeslist ja lehmakarjast. Hiljem kadusime taas puude vahele ja põldudele. Ühel hetkel nägime toda lossi, mille juures varem olime käinud ja seda kaljut, üle mille jalgu kõigutasime. Nad olid meist veits kaugele jäänud nüüseks juba.
Ronisime ikka ülespoole. Päris hea trenn jalgadel üle pika aja taas ;) Kulgesime taas üle aedade ja läbi lehmapõldude ning järsku puude alt lagendikule jõudes avastasime, et olimegi mäe otsas! Tegime siis lõunapausi ja sõime. Hetkel kui ma oma toidukarpi kotist võtma hakkasin, surusin ma näpud vast liiga kõvasti toidukarbi poole ning nad läksid sealt sõnaotsesmõttes läbi. Nagu karp läks mu puudutusest katki (see oli Meelika poundlandist ostetud kullatükk, ups)!
Aga siis kohtasime pulle, pakkisime koti kiirelt kokku, Meelika jäi mu seljatagust katma ja ma panin pununa läbi kibuvitsapõõsaste siis tuli ka Meelika järgi käes relv.... ehk banaan. Sellele järgnes natuke aega kõht kõveras naermist ja suundusime allapoole, sest peale pulle oli meieni jõundud ka terve hommik kardetud tugev vihm.
Ületades järjekordset rohelist ala otsustasime joosta, nagu need õnnelikud lambad rohelistel aasadel, sel hetkel olime meie ka õnnelikud kõige üle..... Kuni Keidi kellegi kaka sisse astus.... Üks pisike libisemine, väike kiirendus ja jooks jätkus veelgi kiiremas tempos nagu vihmgi.
Alla jõudes oli täitsa pimedaks läinud ja meie olime läbimärjad ja vihma ikka sadas ja meie ikka kõndisime ja vaatasime kui ilusa väikese eeslinnaga tegu on. Otsustasime leida bussipeatuse, võtta bussi ja taas koju sõita. Bussipeatuses naersime ikka endi üle, kui läbivettinud olime.
AAJOUUU , Mul väga palju pilte veel aga ei pane neid kuhugile hetkel tegelt.
See you soon!
Seega istusime eile õhtul läpakates ja otsisime infot Peak District'i kohta ja lugesime erinevatest radadest. Kuni lõpuks leidisime ühe, mida avastama minna!
Otsustasime Matlock Bath'i kasuks. Siin on kaart Peak District'i alast ja kõikidest tema jalutuskäikudest: http://www.walkingenglishman.com/peakdistrictmap.htm
Otsustasime selle kasuks, sest saime aru kuidas sinna enam-vähem bussiga jõuda ning ei tundunud olevat ülemõistuse raske.
Õhtul ilmateadet vaadates tundus, et ilm läheb väga halvaks. Täna hommikul uudiseid vaadates olime ka kindlad, et vihma kätte me jääme terveks päevaks. Aga see meid ei heidutanud, sest rekreatsiooni korraldajad on tugevad nii vaimult kui füüsiliselt, ning ei ole halba ilma vaid halvad riided.
Aga kui hommikust sööma läksime paistis akna taga päike! Nojahh, siis tulid muidugi pilved ette.
Sõime oma helbed ja munad ära, lõuna pakkisime kasasa ja läksime bussijaama.
Mattlock Bath'i jõudes, avastasime, et tegu on ühe pisikese ja hästi armsa linnaga. Kus on palju independent poode, nt erinevad jäätisekohvikud, šokolaadipood, mänguruum ja muud armsad kohvikud, linna ääres jooksis ka jõgi, mille üle läks mitu silda. Mõnda aega jalutasime ringi, ja käisime üle sildade ja otsisime silte, mis juhataksid meid matkaraja algusesse, aga midagi eriti selget ei leidnud. Uurisime kohalikelt ning nad juhatasid meid ühe seikluse algusesse.
Kõndisime ikka kõrgemale ja kõrgemale, vaade läks järjest ilusamaks. Ronisime nii kalju äärde kui julgesime ja kõigutasime jalgu üle ääre ka ;). Ühel pool mäge nägime lihtsalt Matlock (see juba veidikene suurem, kui Matlock Bath) linna katuseid, tänavaid ja maju.
Siis märkasime kauguses ühe teise mäe otsas lossi, kuhu tingimatta jõuda tahtsime. Nii võtsime sihi otse selle peale. Kõndisime läbi ja üle ja alt ja ületasime kõik raskused, mis jäid meie ja selle lossi vahele, kuni lõpuks kohale jõudsime, et avastada tara selle ümber, ning käega seda katsuma ei saagi minna...
Aga see meid ei morjendanud mitte üks piisk. Sest teekond sinna oli nii hea seiklus. Tegime kaljuronimist üle pisikese kiviaia, ületasime okastraati selle peal vahepeal oma kanni puhates, kõndides otse läbi lammaste ja hobuste aedikute. Muidugi proovisime sisse murda ka ühte ehitusjärgus olevasse mahajäetud majasse aga leidsime, et vajadusel saame selle kõrval olevas puukuuris ööbida. Loss ise oli aga päris vinge arhitektuuriga, selline tume ja salapärane.
Seejärel leidsime väikese teerajakese, mis viis lossi taga/kõrval olevasse väiksesse külla, kus püüdsid kohe silma punane telefoniputka ja selle kõrval olev postkast ! Majad olid nii ilusad ja siis need lõpmatud põllud mägedel, täiesti muinasjutulised hoovid ja majad nende äärtes. Pildid on ka kindlasti neist all.
Siis hakkasime alla poole matkama, alla on palju keerulisem minna kui üles matkata, sest kontroll kaob mingi hetk jalgade üle ära... Aga veel ilusaid maju tuli tee peal ja 22% languses olev järsk ja kitsas mägi viis meid ilusa rohelise aasani. Kust pealt nägime teisel pool Matlock Bath'i olevat mäge ja seal peal laiguti rohelisi suuri alasid, kus õnnelikud lambad elasid. Ja sinna oli ka meil vaja minna!
Veidike aega poseerisime sellel ilusal rohelisel välul, taustaks Matlock Bath ja mägi, mida vallutama hakkasime ning jooooksime rohelisest välust alla.
Taas linna kärasse jõuda oli see kõik korraks natuke liiga vali. Mõnda aega otsisime kohta, kuidas seda teist mäge vallutama hakata. Kondasime üle ühe inimese koduaia ja hakkasin mööda tema tagaaias olevat treppi ülespoole ronima. Kui mind sealt alla kutsuti ja öeldi, et liiguksime natuke maad veel edasi ja otsiksime muu koha.. ok siis. Tehtud.
Leidisme siis ka veidi õigema koha, et ülestõusma hakata, akna peal ühed noored lehvitasid meile ja naeratasid meid nähes. Ning juba olimegi teel oma viimase vallutuse juures. Mis kulges alguses mööda ühest eeslist ja lehmakarjast. Hiljem kadusime taas puude vahele ja põldudele. Ühel hetkel nägime toda lossi, mille juures varem olime käinud ja seda kaljut, üle mille jalgu kõigutasime. Nad olid meist veits kaugele jäänud nüüseks juba.
Ronisime ikka ülespoole. Päris hea trenn jalgadel üle pika aja taas ;) Kulgesime taas üle aedade ja läbi lehmapõldude ning järsku puude alt lagendikule jõudes avastasime, et olimegi mäe otsas! Tegime siis lõunapausi ja sõime. Hetkel kui ma oma toidukarpi kotist võtma hakkasin, surusin ma näpud vast liiga kõvasti toidukarbi poole ning nad läksid sealt sõnaotsesmõttes läbi. Nagu karp läks mu puudutusest katki (see oli Meelika poundlandist ostetud kullatükk, ups)!
Aga siis kohtasime pulle, pakkisime koti kiirelt kokku, Meelika jäi mu seljatagust katma ja ma panin pununa läbi kibuvitsapõõsaste siis tuli ka Meelika järgi käes relv.... ehk banaan. Sellele järgnes natuke aega kõht kõveras naermist ja suundusime allapoole, sest peale pulle oli meieni jõundud ka terve hommik kardetud tugev vihm.
Ületades järjekordset rohelist ala otsustasime joosta, nagu need õnnelikud lambad rohelistel aasadel, sel hetkel olime meie ka õnnelikud kõige üle..... Kuni Keidi kellegi kaka sisse astus.... Üks pisike libisemine, väike kiirendus ja jooks jätkus veelgi kiiremas tempos nagu vihmgi.
Alla jõudes oli täitsa pimedaks läinud ja meie olime läbimärjad ja vihma ikka sadas ja meie ikka kõndisime ja vaatasime kui ilusa väikese eeslinnaga tegu on. Otsustasime leida bussipeatuse, võtta bussi ja taas koju sõita. Bussipeatuses naersime ikka endi üle, kui läbivettinud olime.
 |
| Welcome to Matlock Bath! |
 |
| Sealt algas meie seiklus esimene aka kaljul kõigutamise mäe otsa, mis jätkus lossi juurde jõudmis seiklusega. |
 |
| Nagu mida märkki ? Neid oli päris palju kõikjal. |
 |
| Kaljul jalgade kõigutamise mägi ja ees paremal mis pildilt näha pole, sinnna ronisime lõpuks. |
 |
| kisskisskisss, ei kuku alla |
 |
| Ületame aedu, et jõuda losssini ja päästa paha draakon !! |
 |
| Nagu jacuzzi, maaga ühel tasapinnal, saab ka mudavanni ja päris lux ju ;) |
 |
| jeii, THE Castle ! |
 |
| Vaade lossi juurest Matlocki linnale. |
 |
| Need ilusad kivi aiad, nii palju igalpoool |
 |
| Roheline aas kust alla jooksime. Taga on Matlock Bath ja viimane mägi mida vallutasime ja ofc hobune ! |
 |
| Lõunapaus kõrgel ! :) |
 |
| Banaaniga Meelika, kes pullid ära hirmutas ! |
 |
| Kolmanda mäe otsas avanes siis vaade sellele kaljule kus jalgu kõigutasime. |
 |
| Like in the middle of nowhere. |
 |
| Puuud pimeduses |
 |
| random horse in the bus. |
AAJOUUU , Mul väga palju pilte veel aga ei pane neid kuhugile hetkel tegelt.
See you soon!
teisipäev, 24. november 2015
Siin ei ole roosasid elevante.
Pühapäev oli lihtsalt lebo päev. Magasime kõik pikalt, keegi käisid hommikul poes.
Kui end voodist välja lõpuks ajasin oli kell juba peaaegu neli. Leidisn, et süüa pole miskit ja otsustasin poodi minna. Aga muidugi esimene pood kuhu jalutasin oli just kinni pandud. Jalutasin siis vastas suunas, kesklinna poole aga ka seal oli kõik kinni. Ostsin Mac-ist jäätist ja tundsin end lihtsalt hästi. Kiriku kellad hakkasid ka lööma, jõulutuled põlesid ja vb oli korraks jõulutunne. Aaa, ja tänavad olid kell 1800 õhtul juba täiesti tühjad.
Teil kukkus kell 2200 kui mul täitus järjekordne ilus aasta. armas . :)
23.11 Hommik algas enda tahtmata suure lärmiga juba. Nt kell 9:00 katsetati siin tuletõrjealarmi ja kogu majas pandi see siis üürgama. Telefon hakkas ka piiksuma kohe peale seda ja äratuskell helises mul alles 9:45.
Aga terve päev olin kuidagi vässu. Õhtul käisin jooksmas, seekord teisel pool linna ning ei eksinudki ära! Hiljem tegime glögi, töötas juuksurisalong Aire köögis ja pagarid tegid kringlit.
24.11 ehk siis täna. Kella 11ks tööle, sinna jõudes avastasime, et ukse peal oli meile kirjake jäetud, et meie ''ülemus'' on koosolekul ja meil oli 1h vaba aega. Veetsime selle siis raamatukogus ja lugesime.
Terve ülejäänud päeva pidime arvutis mingeid asju tegema. Näiteks, ma pidin Derbyst otsima teiste conference/meeting center'ite pakkumisi ja need üles märkima. Et konkurentsis püsida.
Veel leidsin, et minu praeguse kodu ja Eesti vahel on ~1770km.
Võtan päris kähku uued kohad omaks ja harjun ära, hakates neid isegi koduks kutsuma. Me kõik kutsume seda nii. Aga siiski see pole kodu.
Kui end voodist välja lõpuks ajasin oli kell juba peaaegu neli. Leidisn, et süüa pole miskit ja otsustasin poodi minna. Aga muidugi esimene pood kuhu jalutasin oli just kinni pandud. Jalutasin siis vastas suunas, kesklinna poole aga ka seal oli kõik kinni. Ostsin Mac-ist jäätist ja tundsin end lihtsalt hästi. Kiriku kellad hakkasid ka lööma, jõulutuled põlesid ja vb oli korraks jõulutunne. Aaa, ja tänavad olid kell 1800 õhtul juba täiesti tühjad.
Teil kukkus kell 2200 kui mul täitus järjekordne ilus aasta. armas . :)
23.11 Hommik algas enda tahtmata suure lärmiga juba. Nt kell 9:00 katsetati siin tuletõrjealarmi ja kogu majas pandi see siis üürgama. Telefon hakkas ka piiksuma kohe peale seda ja äratuskell helises mul alles 9:45.
Aga terve päev olin kuidagi vässu. Õhtul käisin jooksmas, seekord teisel pool linna ning ei eksinudki ära! Hiljem tegime glögi, töötas juuksurisalong Aire köögis ja pagarid tegid kringlit.
24.11 ehk siis täna. Kella 11ks tööle, sinna jõudes avastasime, et ukse peal oli meile kirjake jäetud, et meie ''ülemus'' on koosolekul ja meil oli 1h vaba aega. Veetsime selle siis raamatukogus ja lugesime.
Terve ülejäänud päeva pidime arvutis mingeid asju tegema. Näiteks, ma pidin Derbyst otsima teiste conference/meeting center'ite pakkumisi ja need üles märkima. Et konkurentsis püsida.
Veel leidsin, et minu praeguse kodu ja Eesti vahel on ~1770km.
Võtan päris kähku uued kohad omaks ja harjun ära, hakates neid isegi koduks kutsuma. Me kõik kutsume seda nii. Aga siiski see pole kodu.
 |
| Adorable me , as always.... |
20.-21.11 Nottingham. Laest rippuvad kõrvaklapid ja kirik, mis tegelikult on baar? 17xPICS!!!!
Lets continue......
Nädalavahetusel läks asi veelgi veidramaks, nimelt reede õhtu. Aga selle juurde tuleme veel tagasi.
Kuna reede oli vaba otsustasime sõita nädalavahetuseks Nottinghami. Siia klikkides saata kaardi pealt vaadata, kus olen mina ja kus on Nottingham, kuhu läksime: https://www.google.ee/maps/dir/Derby,+Suurbritannia/Nottingham,+Suurbritannia/@53.4078361,-4.6198303,6z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x4879e43286a4caa7:0x5fc9de954e36df!2m2!1d-1.4746186!2d52.9225301!1m5!1m1!1s0x487832d2390779cd:0x108063201919db15!2m2!1d-1.1581086!2d52.9547832!3e0
See päris lähedal aga võrreldes Derbyga ikka väga suur linn! Jalutasime Derby bussijaama, võtsime bussi ja olime juba 30mintaga kohal. Tee peal oli hästi näha paremale ja vasakule minevaid tänavaid, kus reas olid täpselt ühesugused punased eramajad.
Tahtsime sinna minna kuna just see nv avati Winter Wonderland ehk siis jõuluturg, kuusepuu, liuväljak, jõulutuled jne mis jõuludele omane. See oli tõesti hea, et me sinna juba reedel sattusime Meelikaga, sest linnas oli ruumi liikuda ning pilte teha. Jalutasime linna peal, imetlesime jõulutulesid, külastasime Notti kõige salajasemat raamatukogu, varjusime ühes pubis vihma eest ning otsisime kaardi pealt oma kodu.
See on koht, kus nõrganärvilistel ja mammadel palun jätte järgnevad 2 lõiku vahele. Eii, mitte sellepärast et midagi halba oleks juhtunud, eii. Hoopis väga hästi läks aga teile lihtsalt see ei meeldi arvatavasti. lalalalalaa, aga nohh ,te teate ju mind.
Otsustasime couchsurf'ida, nagu mul alati reisidel kombeks on. Koht kus ööbisime oli kesklinnale päris lähedal ning leidsime kergelt üles. Kahjuks küll seda inimest kellega couchsurfingu lehel rääkisin kodus ei olnud, aga ta toakaaslane lasi meid sisse, näitas meile maja ja saime oma toa. Saime täiesti oma toa ! Heahea !
Nimelt see kelle juures ööbisime, tuli väja, et töötab samas kohas, kus meie, aga on köögis, kuid siiani pole tema näost-näkku näinud.
Maja ise oli 3-korruseline.Aaga kuna tegu oli poissmeeste majaga, kus oli näha jälgi ka, et naiste rahvas elab või on elanud seal, siis maja oli üsna räpane ja seapesa. Näiteks, meie tuba oli suht suur aga st. seal oli ruumi palju kuhu asju jätta.
Mis tähendas, et see tuba oli nagu riidehunnik-riidehunniku otsas. Mingi diivan oli kastide alla maetud, nii muuseas paistis riiete alt välja neli suurt kõlarit ning kui kuhugi alla vaadata võis leida suuremal hulgal DVDsid ja nt ka 4 läpparit, leidus ka hulk sente, tasse, nuge ja kahvleid igalpool! See oli väääga sasssis maja, isegi meie korter pole kunagi nii hull olnud. Aga nohh, pole kurta. Meelika kaalus vahepeal, et kolib ise sinna sisse, koristab selle toa ära, sest siis oleks see väga äge tuba tegelikult!
Hommikul ärkasime aga naise hääle peale, mis allkorrusel midagi rääkis. Mõne minuti pärast oli ta meie tuppa jõudnud nind ütles, et ta on kinnisvaramaakler ning müüb selle maja maha. Mõistsime, et see oli õige aeg end üles ajada ning sealt uttu tõmmata. Tänasime magavad korterikaaslast diivanil ja astusime päikeselisse laupäeva!
LAUPÄEV
Esimese asjana läksime kaubanduskeskusesse, kus hambaid pesta, sest couch'i juures ei jõudnud. Vaatasime natuke seal poes ka ringi, Meelika sai ka omale uue seljakoti ja ma sain sooja jope/mantli, karvase!!! Hommikut sõime ka seal poes ühel pingil istudes ja oma jogurtit süües.
Aga ühel hetkel tulid tinasõdurite armee trummidega, neile järgnes suur lumehelves, rohelised päkapikud ja kaks põõsast- kes tahtsid käekoti ühelt letilt ära varastada. Päkapikud olid aga kärmed ja kutsusid põõsad korrale.
Külastasime ka Nottinghami Contemporary galeriid, sest sissepääas on sinna tasuta! Leidsin, et kui ma contermporary tantsust saan aru ja mulle väga meeldib see. Siis täiesti teine asi on contemporary kunst, millest ei saanud ma miskit aru. Ok, oli üks tuba, kus rippus laest alla umbes 30 paari kõrvaklappe ja neist tuli erinevat positiivsete nootidega swingi muusikat... ma arvan. Aga miskist muust ma küll aru ei saanud.
Piilusime üle aia ka Nottingham'i lossi, sisse ei läinud, kuna see maksis. Ja, kas lossid pole seest kõik niigi sarnased?
Nägime Robin Hood'i kuju. Kas teadsite, et Robin Hoodi naise nimi oli Marian? Marian oli ka väga osav mõõgakäsitleja ja vibulaskja.
Väljast tundus, et tegu on kirikuga aga sisse minnes oli see hoopiski väga õdus pubi. Ja just nii see oligi!
Peale kohustuslike turistituure otsustasime tagasi linna pöörduda ning leida ka enda kaaslased üles, kes olid samuti laupäeval Notti tulnud. Aga linn oli rahvas PAKSULT täis. Nagu liikuda ei andnud kuhugi poole ilma, et ummikusse ei jookseks. Eriti hull oli riidepoodides ja kõikjal mujal ka tgelt.... Niiet me andsime alla, leidsime ühe tühjema pingi ja laiutasime oma kaasavõetud lõunasöögi lahti. Kui meie õmber sõid inimesed TakeAway Macki või Subwayd, siis me olime rahul ka oma võikude ja riisiga! :p
Teel bussijaama jäi ette WaterStones aka Notinghamis lausa 4-korruseline raamatupood! I'm a freak.
Siis võtsime ühe odavaima bussi ja seekord sõit tagasi Derbysse kestis vähemalt tund aega..... Väljas oli juba pime ning näha polnud miskit, niiet lihtsalt tuima tiksumist ja GPS jälgimist, et õiges kohas maha minna.
Ja avastasime, et terve Derby linn haises.. rõvedalt.
 |
| Ühele põõsale hakkas ka see heledapäine tüdruk pingi peal silma ! ;) |
 |
| Kõrvaklapid, mis laest alla ripuvad. |
 |
| Väljast kirik, seest pubi. |
 |
| Robin Hood ja tagataustal etendasid noored midagi verist. |
 |
| 2 tüdrukut kõnnivad Nottinghami tänavail |
 |
| welll hello.... |
 |
| ......and have a drink from me! |
N 19.11 kui õhtusöögiks olid pilvelõhkujad!
Tervist eestimaalased ja muud maalased või maavälised!
Minu praegused kordinaadid on: 52.904506, -1.448143
minu aadress: London Road, Alvaston, Derby DE24 8UX, Suurbritannia
ehk siis The Derby Conference Centre tuba nr 312. Tulge külla, ma juba ootan teid ;)
NELJAPÄEVAL oli meil siis esimene jõulupidu, millest Roundhouse(kus töötan koos Meelikaga) on vaimustuses, sest see Manhattan'i teemaline. Ohh, tegin hästi palju ilusaid pilte, hea kaameraga, niiet kui mul meeles siis proovin need pildid enda kätte saada!
Aga igastahes, neljapäeval algas meie päev alles kell 15:00, alguses kondasime niisama ringi ja üritasime kasulikud olla. Nägime kuidas raamatukogust sai mõne tunniga New Yorgi tänav, kus mõlemal pool lae all rippusid, erinevate etenduste ja muusikalide vilkuvad reklaamid, Chicago silt, seinad olid maast-laeni pikad mustad valgustitega kardinad. Täiesti uskumatu mis on võimalik kokku panna!
Samuti roundhouse ehitati lava, tantsuplats, baarid, lauad kati väga uhkelt ning näiteks iga laua keskel asetsel umbes 1m kõrgune pilvelõhkuja. Nagu wat??!!
Hiljem, kui rahvas hakkas saabuma pandi sinna mustade kardinatega ''tänavale''(endine päris suur raamatukogu) postide otsa seisma ka pikkades valgetes rüüdes naised, kes siis tervitasid sisenejaid ja poseerisid. Nende inimkujude ees olid ka kõrgetel karkudel olevad 2 inimest, kes samuti rahvast meelelahutasid oma pikkusega ja lihtsalt oma kummalise välimusega muidugi.
Mingi hetk tundus mulle, et see kõik on liiga üle pingutatud. Kas tõesti on inimeste lõbustamiseks vaja sellist absurdsust? Aga no mida mina ka tean, mis suurfimade bossidele ja nende töötajatele peale läheb. Tuleb välja et raha eest on võimalik tellida mõnikord ka liiga palju veidraid asju, et inimesi lõbustada...Imelik.
Peale tervitus-šampusepokaali kutsuti rahvas (~300inimest) pidulikule 3-käigulisele õhtusöögile, millele eelnesid kõned ja tantsushow. Tantsushows ronis üks väga napis aga siiski mitte kõige ilusamas riietuses naine kangast ülesse ja hakkas seal trikke tegema ja end alla ja üles keerutama. Meie pidime end sel ajal muidugi nähtamatuks tegema ja mitte kedagi segama. Aga kuna sel õhtul oli minu kätte usaldatud kaamera ning enne ja ürituse ajal pildistasin kõike toimuvat siis tundsin ma end veidikene turvalisemalt.
Pidu jätkus veel kuni kella 01:00ni välja aga esimesel õhtul lahkusime meie kella 20:00st. Ning reede saime vabaks. Kuna ühel meie Event Manangment'i tiimi liikmel oli reedel viimane tööpäev, mis tähendas ülejäänud kolmele liikmele pisaraid ja niisama meenutamist sel viimasel päeval.
Minu praegused kordinaadid on: 52.904506, -1.448143
minu aadress: London Road, Alvaston, Derby DE24 8UX, Suurbritannia
ehk siis The Derby Conference Centre tuba nr 312. Tulge külla, ma juba ootan teid ;)
NELJAPÄEVAL oli meil siis esimene jõulupidu, millest Roundhouse(kus töötan koos Meelikaga) on vaimustuses, sest see Manhattan'i teemaline. Ohh, tegin hästi palju ilusaid pilte, hea kaameraga, niiet kui mul meeles siis proovin need pildid enda kätte saada!
Aga igastahes, neljapäeval algas meie päev alles kell 15:00, alguses kondasime niisama ringi ja üritasime kasulikud olla. Nägime kuidas raamatukogust sai mõne tunniga New Yorgi tänav, kus mõlemal pool lae all rippusid, erinevate etenduste ja muusikalide vilkuvad reklaamid, Chicago silt, seinad olid maast-laeni pikad mustad valgustitega kardinad. Täiesti uskumatu mis on võimalik kokku panna!
Samuti roundhouse ehitati lava, tantsuplats, baarid, lauad kati väga uhkelt ning näiteks iga laua keskel asetsel umbes 1m kõrgune pilvelõhkuja. Nagu wat??!!
Hiljem, kui rahvas hakkas saabuma pandi sinna mustade kardinatega ''tänavale''(endine päris suur raamatukogu) postide otsa seisma ka pikkades valgetes rüüdes naised, kes siis tervitasid sisenejaid ja poseerisid. Nende inimkujude ees olid ka kõrgetel karkudel olevad 2 inimest, kes samuti rahvast meelelahutasid oma pikkusega ja lihtsalt oma kummalise välimusega muidugi.
Mingi hetk tundus mulle, et see kõik on liiga üle pingutatud. Kas tõesti on inimeste lõbustamiseks vaja sellist absurdsust? Aga no mida mina ka tean, mis suurfimade bossidele ja nende töötajatele peale läheb. Tuleb välja et raha eest on võimalik tellida mõnikord ka liiga palju veidraid asju, et inimesi lõbustada...Imelik.
Peale tervitus-šampusepokaali kutsuti rahvas (~300inimest) pidulikule 3-käigulisele õhtusöögile, millele eelnesid kõned ja tantsushow. Tantsushows ronis üks väga napis aga siiski mitte kõige ilusamas riietuses naine kangast ülesse ja hakkas seal trikke tegema ja end alla ja üles keerutama. Meie pidime end sel ajal muidugi nähtamatuks tegema ja mitte kedagi segama. Aga kuna sel õhtul oli minu kätte usaldatud kaamera ning enne ja ürituse ajal pildistasin kõike toimuvat siis tundsin ma end veidikene turvalisemalt.
Pidu jätkus veel kuni kella 01:00ni välja aga esimesel õhtul lahkusime meie kella 20:00st. Ning reede saime vabaks. Kuna ühel meie Event Manangment'i tiimi liikmel oli reedel viimane tööpäev, mis tähendas ülejäänud kolmele liikmele pisaraid ja niisama meenutamist sel viimasel päeval.
reede, 20. november 2015
neljapäev, 19. november 2015
I stole lots of pictures from Meelika!
 |
| Kuna enamasti pildistab Meelika siis mina jään paljudele piltidele peale... |
Ma pole juba pikka aega oravaid näinud. Kas peaksin muretsema?
Eile oli kole ilm. Täna oli pool kole ilm.
.
Nii viimased saavutused, mis olen teinud, näiteks eile korrastasime joogikeldri ja lugesime kokku kõik pudelid, mis seal olid. Või oli see üleeile juba? AHh, aeg justkui lendaks mõnesmõttes. Hommiku poole pidime veel lugema ka kusagil maa all kokku palju roundhouse event team'il erinevaid klaase on. Aga see läks mingi hetk veits sassi ning need numbid mis lõpuks paberile said on enam-vähem umbes loodetavasti peaaegu õiged....
 |
| See on siis see ruum kus SlimJim'isid, Fat Leg'e, Pint'e ja Champagne Flut'e ja teisi klaase kokku lugesime ;) |
 |
| Joogikelder. |
Täna õnnestus, mul käed klaaside poleerimisest katki hõõruda. Tekkis kaks pisi villi, nõusid ei saa pesta, valus hakkab.
Veel tegime veiniklaaside hunnikule käruga natsa rallisõitu mööda koolimaja ja roundhouse koridore. Naersime ja rääkisime niisama eestikeeles kõvasti, millega teenisime mõndade musklimeeste pilgud(vanemapoolsed raskete asjade tõstjad). Ja siis valmistasime ka ette riidehoiu numbreid homseks päevaks, kui toimub selle jõuluhooaja esimene pidustus! Kõik on jube excited sellepärast.
 |
| 268. |
Tänaseks oli üles pandud tantsuplats ja lava, toolid katsime ilusama riidega juba eile, Meelika näitas sellel alal eriti häid skill'e! ;) Samuti otsustasime, peale toolikatte selga proovimist, et see on päris hea halloween'i kostüüm.
Sain teada, et minu teksapükste suurus on 8(eestis 10) millel peavad olema 32'' sääred. Mida iganes see ka tähendab. Nimelt peame nö pidulikult homme õhtupoole tööle minema. St minu pidulik ''kleit'' on mustad teksad, must särk ja homme vaatan Meelika riidekapi läbi, et sealt pleiser leida!
 |
| Meie lemmik poood !!!!! Kõik maksab 1pound. |
 |
| Meelika 1200 teepakiga ehk 3kg teega. |
Samuti soovitan lugeda Meelika enda blogi, tal on kaamera ning kõvasti rohkem pilte meie tegemistest. Samuti varastan tema pilte sealt ning panen siia :p'
Meelika on rekreatsioonikorralduse 2.kursuse õpilane ning töötame koos Roundhouse event managment tiimis.
http://meelikarr.blogspot.co.uk/?m=1
Tellimine:
Postitused (Atom)