Tervist eestimaalased ja muud maalased või maavälised!
Minu praegused kordinaadid on: 52.904506, -1.448143
minu aadress: London Road, Alvaston, Derby DE24 8UX, Suurbritannia
ehk siis The Derby Conference Centre tuba nr 312. Tulge külla, ma juba ootan teid ;)
NELJAPÄEVAL oli meil siis esimene jõulupidu, millest Roundhouse(kus töötan koos Meelikaga) on vaimustuses, sest see Manhattan'i teemaline. Ohh, tegin hästi palju ilusaid pilte, hea kaameraga, niiet kui mul meeles siis proovin need pildid enda kätte saada!
Aga igastahes, neljapäeval algas meie päev alles kell 15:00, alguses kondasime niisama ringi ja üritasime kasulikud olla. Nägime kuidas raamatukogust sai mõne tunniga New Yorgi tänav, kus mõlemal pool lae all rippusid, erinevate etenduste ja muusikalide vilkuvad reklaamid, Chicago silt, seinad olid maast-laeni pikad mustad valgustitega kardinad. Täiesti uskumatu mis on võimalik kokku panna!
Samuti roundhouse ehitati lava, tantsuplats, baarid, lauad kati väga uhkelt ning näiteks iga laua keskel asetsel umbes 1m kõrgune pilvelõhkuja. Nagu wat??!!
Hiljem, kui rahvas hakkas saabuma pandi sinna mustade kardinatega ''tänavale''(endine päris suur raamatukogu) postide otsa seisma ka pikkades valgetes rüüdes naised, kes siis tervitasid sisenejaid ja poseerisid. Nende inimkujude ees olid ka kõrgetel karkudel olevad 2 inimest, kes samuti rahvast meelelahutasid oma pikkusega ja lihtsalt oma kummalise välimusega muidugi.
Mingi hetk tundus mulle, et see kõik on liiga üle pingutatud. Kas tõesti on inimeste lõbustamiseks vaja sellist absurdsust? Aga no mida mina ka tean, mis suurfimade bossidele ja nende töötajatele peale läheb. Tuleb välja et raha eest on võimalik tellida mõnikord ka liiga palju veidraid asju, et inimesi lõbustada...Imelik.
Peale tervitus-šampusepokaali kutsuti rahvas (~300inimest) pidulikule 3-käigulisele õhtusöögile, millele eelnesid kõned ja tantsushow. Tantsushows ronis üks väga napis aga siiski mitte kõige ilusamas riietuses naine kangast ülesse ja hakkas seal trikke tegema ja end alla ja üles keerutama. Meie pidime end sel ajal muidugi nähtamatuks tegema ja mitte kedagi segama. Aga kuna sel õhtul oli minu kätte usaldatud kaamera ning enne ja ürituse ajal pildistasin kõike toimuvat siis tundsin ma end veidikene turvalisemalt.
Pidu jätkus veel kuni kella 01:00ni välja aga esimesel õhtul lahkusime meie kella 20:00st. Ning reede saime vabaks. Kuna ühel meie Event Manangment'i tiimi liikmel oli reedel viimane tööpäev, mis tähendas ülejäänud kolmele liikmele pisaraid ja niisama meenutamist sel viimasel päeval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar