A half seven cup of tea y hoy es 12.11 !!!! 1313

Tere õhtust ! Kell on saanud täpselt 17:48, kui Keidi kirjutama hakkab, eestimaal on kell 19:48 ja Tšiilis 11:48 (vist).

SIIT POSTITUSEST EI LEIA SA PILTE INGLISMAA KOHTA

Hommikul kui ärkasin nägin päikest ribide vahelt paistmas, köögis oli laus paike ja sinine taevas. :) Oravaid kohatsin ka. Seekord ajasid nad teineteist autode all taga.

Kell 11:00 pidime tööl olema. Uni läheb siin juba suhteliselt varakult ära, sest magada saab palju. Voltisime tagasisidelehti, veinikaarte. Pakkisime ümbrikusse kutseid juba järgmisele üritusele, puhastasime veiniklaasi, ladusime baariletti, Pakkisime veine lahti ja panime pudeleid ämbitesse või laudadele. Ja kindlasti midagi veel, mis hetkel meelde ei tule.

Järgmisest nädalast algavad juba erinevad jõuluüritused, mis kestavad poolde öösse. Aga muidu on meie töögraafik suhtelislt vaba. Homme alles 13:30ks :p. Aga see on alles algus. Oleme tublid!

Minu esimene ost Starbucksist oli pettumus. Lootsin saada jõulumaitselist Chaid aga tuli välja hoopis lihtsalt tavaline piimakohv koos vahuga...... Poole sellest sai kaunis Derby muru endale.


Aga tegelikult tänase päeva kõige tähtsam inimene on imeline Kaia, kellel täitub 21-aastat siin maamuna peal. Kaia ei ole lihtsalt Kaia. Kuna tema kohta ei saa öelda tavaline inimene. Kaia on minu reisukaaslane, ilma kelleta poleks ma kunagi nii palju läbi käinud ja näinud. Ta on veel suurepärane kuulaja. Suurepärane kõik muu, mida mina nii hästi veel ei mõista. Aga aitähh, et olemas oled ja et meie teed ristusid ning sa lampi küsida julgesid, et kas me räägime eestikeelt..... ja sealt algas meie ühine seiklus. Tead ju küll kui sõnaaher ma olen ja kui hästi ma end väljendada oskan....:)

Palju õnne sünnipäevaks Kaia, et su suurimad soovid täituksid, kollane päike su kohal säraks ja banaanid puu otsas kasvaksid!

Suur tänu kõigile neile, kes meid meie teekondadel aitasid! Ülemisel pildid seal all ookenis eoimus just sel ajal tõusu-mõõna aeg, nägime kui palju üks veekogu taanduda võis ja siis minutitega jälle tõusta. Need kaks inimest seal pildil korjasid meid taaskord oma auto peale ja uurisid, et kuhu meie teekond meid viib ja pakkusid meile lõunasööki. Prantsusmaal.

Alumisel pildil mäletan, et sõitsime ühte linna mis asus nö augus. Sõitsime mägedest alla nagu kausi serva mööda ja siis jõudsime alla välja. Meid kostitati taaskord söögiga ja anti suur koti täis virsikuid ja moose kaasa. Balkanil.(?)

Firenze, Serbia, Pariis, Britannica, Kreeta või Kreeka vht pole kus aga kaardi peal olime alati! Parimad võimalused reisul olles pead pesta on just alumisel pildi peal näha.
Rongi põrand või laeva põrand, mis neil vahet? Laeva põrandal ei tohtinud magada ja pidi tooli peale ronima..... Rongi põrandal ei tohtinud ka magada aga mõnikord võib, kui tegu on meiega! 

Aaaa ja muidugi lennujaamad, meie lemmikud!!!!!!! Vedamisel võib ärgates leida ka hommikusöögi voodist ;) Maailmas on nii palju häid inimesi, nad tuleb lihtsalt üles leida. Kui ei õnnestu, siis leiavad nemad sinu!

Meie kullakallis Lena! Teda ei saa ka meie seiklustest ära unustada! La mejor chica :D :D 

Ma mäletan kuidas me sinna saime, mäletan isegi tänavaid, seal oli trammiteed ja isegi mäletan seda nurgapealset kohvikut kus vetsus käisime. Aju on ikka kummaline koht.... Aga mul ei tule selle linna või riigi nimi meelde. Mäletan isegi miks just sellel hetkel sinuga fotofhootida soovisin!!!! Nimelt olid sa just abiellunud ning ma olin salajane paparazzi.

Vara hommikused jalutuskäigud Itaalia tänavatel. Mis linnas see küll oli? Ohhh, taaskord mäletan, kuidas auto meid otse kesklinna sinna viis, ühest ristmikust keerasime paremalt.. omg, mu aju on ikka imeline mõnikord!